Õpetus:
Mis on kiisel?
Kiisel ehk kaerakile on kaerahelvestest valmistatud hapendatud puder. See on korraga nii jook, magustoit kui ka kerge kõhutäis – kõik oleneb, kuidas seda serveerida. Vanasti söödi kiislit vahel soolase roana, vahel magusalt külma piimaga. Täpselt nii, nagu peres kombeks oli!
Vanaema retsept aastast 2021
„Minu vanavanaema tegi kiislit ikka kergelt soolasena – nii maitsev, et lusikas jäi seisma!“
- 0,5 kg jämedaid kaerahelbeid
- tükk leiba (hapendamiseks)
- umbes 1 liiter sooja vett
- soola ja suhkrut enam-vähem võrdselt
Kuidas valmistada kiislit nii nagu vanaema seda tegi:
Vanaema tegi kiislit alati õhtusöögiks. See tähendas, et ettevalmistused algasid juba eelmisel õhtul - pärast päeva toimetusi, kui pliit veel soe ja köök hubane. Siis valas ta kaerahelbed sooja veega üle, lisas sisse väikese leivatüki, kattis kausi köögirätiga ja pani selle soojale pliidiservale seisma. Seal hakkas segu vaikselt elama ja hapnema.
Järgmiseks õhtuks oli segu hakanud vaikselt „kohisema“ ja toas levis mõnus hapukas lõhn ja vanaema teadis - nüüd on õige aeg!
Nüüd tuli ette võtta sõelumine. See ei olnud mingi rahulik toimetus – oh ei! Puulusikaga tuli segu läbi sõela ajada, et igast kaerahelbest viimane maitse kätte saada. Sõel pidi olema paras – mitte liiga tiheda ega ka liiga jämeda auguga. Nii jäi kaerahelves sõelale kinni ja muutus läbi sõela ajades pehmeks “pudruks”. Just nii sündis vana hea kiisli olemus!
Kui vedelik tundus liiga hapu, lisas vanaema näpuotsaga soodat – see võttis liigse happesuse maha. Seejärel kuumutas ta saadud paksemat vedelikku tasa ja targu, pidevalt segades, kuni segu muutus mõnusalt sametiseks, umbes nagu vedel mannapuder. Ja keeta ei tohtinud – see oli kindel reegel! Ja pidevalt tuli segada, sest muidu oleks kiisel põhja kõrbenud.
Viimasena lisas ta maitse järgi soola ja suhkrut.
Serveerimine
Pudrule panime keskele väikese võisilma ja kõrvale jõime külma piima. Aga vanaemale endale meeldis kõrvale juua suhkruvett.
Mmm... selline maitse, mida ei unusta!
Proovi koos lastega!
Kiisli tegemine on põnev väike teaduskatse – segu hakkab ise “elama” ja mullitama! Lapsed saavad jälgida, kuidas toit valmib looduslikult hapnedes. Lisaks on see imeline võimalus tutvustada vanaema-aegseid maitseid ja toidu tegemise lihtsust, mis peitub meie oma koduses köögis.
Veel rahvatoite ja põnevaid maitseid leiad Lastega.ee rubriigist RETSEPTID!
