Unistamist ei maksa unelemisega segamini ajada. Unistamine on pigem nagu tähtsa plaani tegemine, kus enne lõpliku otsuse vastuvõtmist kujutlemise, mõtisklemise, arutlemise ja erinevate visioonidega tegeldakse.
Seesuguse konstruktiivse unistamise juurde kuulub nii hõlbustuste kui ka võimalike takistuste läbikaalumine. Unistades kavandame häid muutusi oma ellu, kõigepealt neid silme ette manades ja alles siis ellu viies.
On väga tähtis järele mõelda, mis teeb sind õnnelikuks ja kuidas selle poole püüelda. Mõtle olulistest asjadest, too need endale silme ette.
- Mida tingimata vajan, et olla rahul ja tasakaalus?
- Millele soovin elus keskenduda?
- Mis on mulle kõige tähtsam?
Nendele küsimustele vastuseid otsides jõuame ka oma unistustele lähemale.
Saame kujutleda oma elu – seda iseennast, seda kodu, seda kaaslast, seda tööd, mida tõesti endale soovime. Kui tegeleda nende kujutluspiltidega järjepidevalt, kui nendesse uskuda ja neist vaimustuda, siis on ka tõenäoline, et su sisemine veendumus aitab kaasa võimaluste tekkele, et su unistus tõeks saaks.
Kõik see, millesse me tõesti usume, mõjutab meid. Unelemist tiibadest ja kuningakroonist ei võta keegi tõsiselt, see jääb fantaasiaretkeks. Unistused, millega me järjekindlalt tegeleme, mida me tähtsatena silme ees hoiame, võivad saada elumuutvaks.
Katkendid pereterapeut Meelike Saarna artiklist “Kuidas ma mõtlen unistamisest”, ajakiri Tervis Pluss 12/2019.
Autor: pereterapeut Meelike Saarna, Parem Elu OÜ
