Miks poisid ja tüdrukud mängivad eri mänguasjadega? – Värske teadusuuring eelkooliealistest laste arusaamadest mängudest ja mänguasjadest

Lühivastus: Juba 4–6-aastased lapsed seostavad mänge ja mänguasju sageli soo järgi, kuid nende valikuid mõjutavad lisaks stereotüüpidele ka mängurõõm, huvi ja mängu sisu.

Kas oled kuulnud lauset: „See on tüdrukute mänguasi!“ või „See on poiste mäng!“? Värske teadusuuring näitab, et juba eelkooliealised lapsed seostavad mänge ja mänguasju tihti soo järgi ning põhjendavad seda vahel väga lihtsa reegliga: „sest nad on poisid või tüdrukud“.

Eelkooliealised lapsed mängivad erinevate mänguasjadega - nukud, autod, klotsid ja rollimängud, mis näitavad, kuidas poisid ja tüdrukud mänge tajuvad.

Uuring lühidalt

  • Osales 50 eelkooliealist last (4–6 a)
  • Toimumiskoht: lasteaed Istanbulis
  • Meetod: joonistused ja intervjuud
  • Lapsed liigitavad mänguasju sageli soo järgi
  • Põhjendus kõlab tihti: „sest nad on poisid/tüdrukud“

Mida teadlased uurisid?

Uuringus osales 50 last vanuses 4–6 aastat Istanbulist. Lastega tehti rahulikus ja loomulikus lasteaiakeskkonnas kaks tegevust: nad joonistasid, milliseid mänge „tüdrukud mängivad“ ja milliseid „poisid mängivad“, ning seejärel rääkisid intervjuus, mida nad piltidel näitasid ja miks nad nii arvavad.

Algallikas: Frontiers in Psychology (2025) – “Cause they’re girls/boys”: preschool children’s play and toy choices

Mida lapsed ütlesid ja joonistasid?

1) Tüdrukute mängud: kõige rohkem rollimängu

Nii tüdrukud kui poisid seostasid tüdrukute mängudega enim „justkui-päris“ ehk rollimänge: kodu mängimist, beebi eest hoolitsemist, nukkude ja tegelaskujudega mängimist. Füüsiliselt aktiivseid mänge mainiti tüdrukute puhul harvem.

2) Poiste mängud: samuti rollimäng, aga teise sisuga

Ka poiste mängude puhul oli suur osa rolli- ja kujutlusmängul, kuid tüüpilisteks teemadeks tulid esile auto- ja rongimäng, superkangelased ning rohkem mainiti aktiivset liikumist – pallimänge, jooksmist ja sporti.

3) Mänguasjad: „esindusmänguasjad“ olid kõige olulisemad

Laste vastustes olid keskmes mänguasjad, mis „esindavad“ päris elu asju: nukud, nukumajad, loomakesed, sõidukid, tööriistad ja köögitarbed. Lapsed rääkisid peamiselt sellest, millega mängitakse, mitte ainult sellest, kuidas mängitakse.

4) Mis eristas „tüdrukute“ ja „poiste“ mänguasju?

Uuringus joonistus välja tuttav muster: poiste mänguasjadena nimetati sagedamini autosid, roboteid, superkangelasi ja sõjateemalisi mänguasju; tüdrukute mänguasjadena nukke, nukumaju ja erinevaid tegelaskujusid.

Miks lapsed arvasid, et nii on?

Kui lastelt küsiti, miks tüdrukud või poisid just neid mänge mängivad, kõlas vastustes sageli soopõhine põhjendus: „sest nad on poisid/tüdrukud“. Samas tõid lapsed välja ka väga inimlikke põhjuseid: „sest see meeldib“, „sest see on lõbus“, „sest nad tahavad nii mängida“.

Kokkuvõtteks

Lühidalt uuringust

  • Osales 50 last (4–6-aastased), lasteaiast Istanbulis
  • Andmed koguti joonistuste ja poolstruktureeritud intervjuude abil
  • Tüdrukute mängudena kirjeldati enim rollimänge (kodu, beebi, nukud)
  • Poiste puhul rollimänge (autod, tegelaskujud) ja rohkem aktiivset liikumist

Lisainfo:

Teaduspõhine taust vanematele

Eelkoolieas muutuvad laste soostereotüübid sageli tugevamaks. Lapsed märkavad, kuidas maailm „jagab“ rolle, värve ja tegevusi, ning püüavad seda korda luua ka oma mängudes. Samas näitab uuring, et mängurõõm ja huvi on laste jaoks väga olulised.

See annab vanemale lihtsa võimaluse: kui laps ütleb „see pole poistele/tüdrukutele“, saab täiskasvanu rahulikult suunata tähelepanu mängu sisule – mida see arendab ja millist lugu laps parasjagu mängib.

Mida lastega arutada

Lapsele: „Mõni laps ütleb, et nukud on ainult tüdrukutele ja autod ainult poistele. Tegelikult on mänguasjad kõigile – oluline on, mis mängu me nendega teeme.“

  • Mis lugu me selle mänguasjaga mängime?
  • Mis oskust see mäng aitab harjutada?
  • Mis juhtuks, kui prooviksime rollid korraks ära vahetada?

Väike kodune mäng: tehke 5-minutiline „rollivahetuse ring“ – täna valib laps mänguasja ja sina loo, homme vastupidi. Nii saab laps kogeda, et sama mänguasi võib jutustada väga erinevaid lugusid.

Seotud postitused