- Aastal 1441asetasid Mustpeade vennaskonna liikmed Raekja platsile esimese jõulukuuse.
Väidetavalt oli tegemist esimese linna jõulupuuga Euroopas. (Vikipeedia) - Kaasaegne komme panna Raekoja platsile jõulukuusk sai alguse 1931. aastal. (Forte)
- Jõulukuuse komme tuli taluperedesse mõisate ja koolide vahendusel Saksamaalt ning kodunes 20. sajandiks. Ehitud kuuske hoitakse toas tavaliselt jõululaupäevast kolmekuningapäevani (ERM)
- Jõulukuusk oli juba päev vai kaks ennem kodu toodud.
- Aga tuppa ei toodud teda enne kui jõululauba õhtu.
- Taludes õlid ikke nii pikad kuused, et põrandalt latv ligi lage ulatas.
- Mõnel perel õli neske rist tehtud jõulukuuse jaust
- Aga mõnedel oli veikse madala pingi sisse auk lastud, kohe kuusk püsti pandi. (Torma)
- Õunu pandi puu otsa.
Ehete panemine on hilisem komme. (Reigi) - Õhtul tõi isa kuuse tuppa. Laste mureks jäi kuuse kaunistamine.
- Küünlad pandi kuusele, sinna riputati präänikud ja kompvekid.
- Sageli tulid külla naabrid, eriti kus oli lapsi. Sest eks lastel oli kõige suurem rõõm pühadest.
- Eriti hea meel oli õuntest, kui emal oli neid õnnestunud säilitada jõuluni. (Jõhvi)
- Foto erakogust: Jõulukuusk Tallunna Raekoja platsil 2018 aasta detsembris.
