Kadripere: kadriema, kadrititt, kadrilapsed, kadriloomad
- Kadripere kõige tähtsam isik oli Kadriema, kes juhtis Kadripere tegevusi Kadrilaupäeval.
- Kadriemal oli alati kaasas ka Kadrititt, kes pissis mängult põrandale (vett) ja mille üle pererahvas alati rõõmustas. Vanarahvas jaoks oli see viljakusega seotud tava.
- Teised osalejad olid kas kadrilapsed või kadriloomad.
- Vanasti olid kadrisantideks ainult naised, kuid tänapäeval maskeerivad mehedki end kadrisantideks, pannes selga naiste valged ja ilusad riided.
- Vanasti püüti riietuda nii, et pereahvas ei tunneks saabunud kadrisante ära. Seepärast kasutati ka maske.
- Pererahvas jälle püüdis ära mõistatada, kes neile saabunud kadrisandid on.
- 20. sajandil hakati maski asemel nägu värvima - grimeerima ja isiku varjamise mõte taandus tahaplaanile.
Kadripäeva kombed:
- Kadrisantidel on ajast aega oma kindel rituaal, mis algab sisselaskmislauluga ning jätkub toas pererahva tänamise ja pererahva teadmiste ja oskuste testimisega.
Näiteks uuriti, kui nupukas on pererahvas - selleks sobisid hästi mõistatused :-) - 19 sajandil uuriti ka laste lugemisoskust ja tüdrukute käsitööoskust.
- Katride tseremooniasse kuulus ka katride tubane etendus, kus esineti pererahvale: lauldi, tantsiti pilli saatel ja sooviti pererahvale õnne.
- Katride külaskäigu lõpetas Katride tänulaul ja pererahva poolt katridele tänutäheks kingituste (kadriannid) jagamine. Pererahvas oli õnnelik, et neid meeles peeti ja neile õnne sooviti.
Kadriannid:
- Vanasti kingiti kadrisantidele kas toidukraami (kartulid, kaalikad porganid, herned, õunu, värsket leiba või saia) või käsitöömaterjali (villa, lina, riiet jne), millest sai midagi valmistada.
- Hilisemal ajal on populaarseks osutunud maiustused (kommid, küpsised jne) ja eksootilised puuviljad (apelsinid, mandariinid jne).
Kõige paremini maitsevad ikka ise küpsetatud maisustused :-)
