Murakas

Kasvukoht

• Rabamurakas eelistab märgi päikesepaistelisi kasvukohti, mille muld on happeline (pH 3,5–5).
• Rabamurakas kasvab rabas, siirdesoos ja soometsas.
• Rabamurakas saab endale suuri lehti lubada tänu seenjuurele ehk mükoriisale.
  Seen aitab taimel omastada toitaineid ja reguleerida veemajandust.
• Tavaliselt esineb ta koos männi ja turbasamblaga ning pigem toitainevaestes kohtades.
• Rabamurakas talub külma alla –40 °C, kuid on tundlik soola ja kuivuse suhtes.
• Hästiidanevaid seemneid levitavad linnud.
• Seemnest täiskasvanuks saamiseni kulub taimel kuni 7 aastat.

Rabamurakas on põhjamaade apelsin!

Esimesena kutsus rabamurakta põhjamaade apelsiniks prantslane Carolus Clusius juba 1601 aastal.

Miks põhjamaade apelsin?

• sarnane värv
• aroom
• vitamiinide ja teiste elutähtsate ainete suur sisaldus:
  • C- itamiini isegi rohkem kui apelsinis ( 80-150 mg%)
  • Tasub teada: suur C-vitamiini sisalduvust marjades mõjutavad:
    ilmastik - mida rohkem marjade valmimise ajal on päikesepaistelisi päevi, mida madalam on temperatuur ja suurem niiskus, seda C- vitamiinirikkamad on marjad :-)
  • kasvukoht 
    • päikese käes kasvanud murakas on magusam
    • varjus kasvanud murakas on hapum

Hoidista murakaid!

• Tee murakatest toormoosi :-)
  • Pane murakat suhkruga vaheliti purki või
  • sega suhkruga ja purusta marjad

Tasub teada: Ära suhkruga liialda - moos muutub läägeks.

• Tee muraka kompotti:
  • 1kg murakatele kulub 100-200g suhkrut
• Hoidista vesilahuses:
  • Aseta murakad purki ja vala peale külm puhas vesi. Säilita jahedas.