Sõna- ja koorilaululavastus ''Hakkame, mehed, minema'' / Gustav Ernesaks

16. June 2019

Vanaema - Vanaisa emotsioonid etenduse esilinastuselt:  mäletades emotsioone, mis valdasid seistes Ernesakasa juhtimisel laulukaare all,  olles jälginud kirjatükke Ernesaksa eluloost, olime meeldivalt üllatatud kui delikaatselt oli etenduses Ernesaka elulugu käsitletud ja kui hästi keskenduti Ernesaksa olemusele :-)

Vanaema - Vanaisa etendusest ''Hakkame, mehed, minema'' :
Saabusime äsja esilinastuselt (14.06.2019). Eelneva reklaami põhjal teadsime, et see on visuaalne ja heliline teatriõhtu Eesti kultuuriloo suurkujust Gustav Ernesaksast. Mäletan emotsioone, mis valdasid seistes Ernesakasa juhtimisel laulukaare all ja loomulikult olen jälginud mida kirjutatakse Ernesaksa eluloost. Seetõttu olime vanaisaga meeldivalt üllatatud kui delikaatselt oli etenduses Ernesaksa elulugu käsitletud ja kui hästi keskendusti Ernesaksa olemusele :-)

Lisaks andis etendus nii mõnegi vastuse :-) 
Lapsena laulupeol esinedes, panid nii mõndagi tähele, kuid keegi ei selgitanud asja. Eks ikka johtuvalt poliitilisest olukorrast. 

Ernesaksa põnevat elu aitasid teatrilaval elustada näitlejad Gert Raudsep ning Kait Kall. Ja tema loomingust aitasid aru saada Rahvusooper Estonia poiste- ja noormeestekoor dirigent Hirvo Surva juhatamisel.

Emadele-isadele, vanaemadele-vanaisadele soovitame etendust - täna on veel pileteid järgmisteks etendusteks saada (16.06.2019).
Etendused toimuvad 14-30.juunil 2019 Noblessneri sadamalinnakus Tallinn Shipyardis (Allveelaeva 4). Teadmiseks: asukoht on esimene "kõrghoone"  Lennusadamast vasakul, üle lagendiku.

Lisainfo:

  • Eesti muusika infokeskus
    • Gustav Ernesaks: 2.12.1908 Perila küla, Peningi vald – 24.01.1993 Tallinn
      Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1944
    • Laulutaadina tuntud Gustav Ernesaks on Eesti muusikalukku jäädvustunud heliloojana, dirigendina ja pedagoogina. Ta juhatas väsimatult paljusid koore, rajas Eesti Rahvusmeeskoori ja oli selle kauaaegne dirigent ning töötas pikki aastaid pedagoogina erinevates koolides ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Samuti tegutses ta aktiivselt laulupidude korraldajana ja üldjuhina. Ernesaksast kujunes laulupidude sünonüüm, millena ta püsib tänaseni.
  • Etendusest üksikuid kilde:
    • Ernesaks tahtis õppida orelit mängima, kuid kahjuks jalad ei ulatunud pedaalideni, seepärast soovitati hakata mängima klaverit.
    • Ernesaks teadis juba lapsepõlves, kelleks tahab saada: õpetajaks, kooriõpetajaks.
    • Ernesaksal oli anne innustada ja kaasata kõiki laulma :-)
    • Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli.
      Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks.
    • Eestisse naastes oli Ernesaksal suur soov luua meeskoor.  1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni.
    • Et järgida oma põhiolemust - muusika loomine, õpetamine ja levitamine, pidi Ernesaks pidevalt kohanema oludega - poliitilise olukorraga.
    • Ernesaksale mõjus rängalt ühe poja õnnetu surm (Jüri Ernesaks 28.06.1987), mis juhtus vahetult enne VI Noorte Laulupidu (3-5.07.1987).
      Pärast laulupeol dirigeerimist laulutaat lukustas ennast oma koju :-(
  • Etendusest ja Eesti Päevalehest:
    • perekonnanime "Ernesaks" saamise lugu:
      • Gustav Ernesaksa kauge kauge esivanem oli hea jahimees:
        • kuna nahku tekkis palju, siis oli võimalik nii lisateenistus kui ka enda nahkadesse riietamine - külarahvas hakkas teda hüüdma Saksaks :-)
      • esivanem oli edukas põllumees
        • ühel põuasel suvel, kui kõikide vili ..., kasvatas esivanem hoopis põuakindlat hernest
        • saak oli rikkalik ja aitas ka naabritel talve üle elda
        • sestpeale hakati esivanemat hüüdma Hernesaksaks
    • 1834. aastal tuli talupoegadel valida endale ametlik perekonnanimi (Nikolai I valitsuasajal)
      • otsustati perekonnanimeks valida "Ernesaks"
        • st jäeti nime eest ära H täht  - kui oleks nime ette jäetud H täht, siis vene keeles oleks hakatud kirjutama ja hääldama nime „Gernesaks“. 
  • Perekonnanimed Eestis (Vikipeedia)
    • Eestimaal pandi talurahvale perekonnanimed peale 8. hingerevisjoni 1835. aastal i (Nikolai I valitsuasajal)
    • Seni eesnime (ristinime) ees omastavas käändes kasutatud talu-, elukutse-, isa- või muu lisanime hakati kirjutama eesnime järel nimetavas käändes või võeti täiesti uus, varasema lisanimega mitte seostuv, perekonnanimi.

Veel materjale Ernesaksast:

kategoorias Lugu, lood
Soovita ka teistele :
(0 hinnangut)