Suur Reede

Suur reede on kristlik püha, mil kristlased mälestavad Kristuse ristilöömist.

Suur reede - Kristuse ristisurma päev on kristlastele kõige sügavam leinapäev, sel päeval viidi kohtuotsus täide - Jeesus löödi risti ning ta suri. Suure Reede liturgiline värv on must. Kirikukellad ei helis, tööd sel päeval ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi. (EELK)
Suurel Reedel kehtib edasi vaikuse nõue - keelatud on kära ja müra tegemine, tuleb järgida kiriku reegleid.
Mõned nopped vanarahva uskumustest:

  • Reedel sündinud inimene omab maagilisi võimeid.
  • Reede ei sobinud tööde alustamiseks ja suuremate muudatuste ettevõtmiseks.
  • Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind Sind ära ei petaks, selleks tuli võtta linnupetet.
Linnupete, s.o kevadel enne väljaminekut söödav suutäis leiba. Pärimuse järgi võis lind tühja kõhuga inimese „ära petta” ning talle õnnetust tuua.
 
 
 

Lihavõtte pühade kombestiku järgi kestavad lihavõttepühad terve nädala. pühapäevast pühapäevani.
Lihavõttepühade nädalasse kuuluvad:

 

  1. Urbepäev,
  2. Suur neljapäev,
  3. Suur Reede,
  4. Vaikne laupäev
  5. Lihavõttepühad

Algallikas: Rahvakalendri kursus 2016 "AIT, AIT AIT - URVA SULLÕ MUNA MULLÕ - Kevadpühade kombestik " - Eesti Rahvapärimuse kool 

 munadepyhad