Suur Neljapäev

Suur neljapäev on eesti rahvakalendris kõige rikkama kombestikuga.
Loodeti, et suure neljapäeva toimingutel on eriline mõju.

Seda päeva tunti kui väga maagiarikast päeva ja seda päeva kasutati kõikvõimalikuks pisimaagiaks ja eelseisva mõjutamiseks,eesmärgiga saada juurde väge juurde.
Näiteks lõigati vanasti laste juukseotsi ja viidi need hobuste sööginõu alla - siis pidavat juuksed hästi pikaks kasvama. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda, sest muidu kadus õnn. Samuti vanarahvas arvas, et  ei ole hea kui Suurel Neljapäeval tuleb külla naisterahavas - seepärast öeldi tema kohta "Oh Sa kärbsekott!" ja naistele visati järgi tuhka, et vältida halba.


Vanarahava jutu järgi on sel päeval keelatud kära ja müra tegemine: st kõik mürarikkad tööd, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine.
Vanasti tohtis sel päeval ainult paela punuda ja Lõuna-Eestis ka kiike teha. 

Lõuna-Eestis valmistatitgi kiik kas Suurel Neljapäeval või Lihavõtte laupäeval.

 

Lihavõtte pühade kombestiku järgi kestavad lihavõttepühad terve nädala. pühapäevast pühapäevani.
Lihavõttepühade nädalasse kuuluvad:

  1. Urbepäev,
  2. Suur neljapäev,
  3. Suur Reede,
  4. Vaikne laupäev
  5. Lihavõttepühad

Algallikas: Rahvakalendri kursus 2016 "AIT, AIT AIT - URVA SULLÕ MUNA MULLÕ - Kevadpühade kombestik " - Eesti Rahvapärimuse kool 

 munadepyhad