I voor.
Mänguväljaku täitmine, munaveeretamise harjutamine. Munad annab mängujuht, platsile veeretatud ja teisi munasid puudutanud mune ära ei võeta.

II voor.
Munaloitsuga veeretamine. Kõik mängijad saavad uuesti veeretada. Munad annab vastavalt eelnevale kokkuleppele kas mängujuht või on kõigil mängijatel muna kaasas ja veeretatakse enda muna.
Kelle muna puudutab teist muna, saab õiguse veel veeretada, puudutanud ja puudutatud munad korjatakse pärast endale edasimängimiseks.
II vooru eesmärgiks on välja selgitada, kes jäävad põhimängu ja kes on Euroopa Liidu kohtunikud (osalejad, kelle munad mänguväljakul
olevate munade vastu ei veere).
Kohtunikuks saajad hõigatakse nimepidi välja, neile plaksutatakse, kohtunik kuulutab missugusest Euroopa Liidu riigist ta pärit on ja istub teiste kohtunike kõrvale kohtunike pingile.
Kohtunike ülesanne on jälgida mängureeglitest kinnipidamist, jälgida kuhu munad veerevad, aidata veeretajal õiged munad platsilt ära võtta.
Mängu lõpus järjestavad kohtunikud võistlejad õigesse järjekorda.

III voor.
Kogutud munadega veeretamine. Mune juurde enam ei saa, mängitakse nende munadega, mis on kogutud.
Tehakse järjest kaks-kolm-neli veeretamisringi, vastavalt mängijate arvule, ajale, soovile.
Mängitakse seni, kuni IV vooru jääb 3-6 mängijat.

IV voor.
Munad maha. Võistlejad panevad võistluse jooksul kogutud munad enda ette maha, kohtunikud panevad vastavalt munade arvule võistlejad õigesse järjekorda, alates esimesest kohast.

V voor.
Kõige paremate Eesti munaveeretajate õnnitlemine.
Kõik kohtunikud õnnitlevad võistlejaid kättpidi, vaadates silma, öeldes häid sõnu, soove. Soovi korral lubatud ka kallistamineJ

Lisa 1.
Mäng on edasiarendus üle-eestiliselt tuntud traditsioonilisest munaveeretamisest.
Mängu kujunemisaeg 2011-2015. {Üleskirjutus T. Puistaja, 2016}

Algallikas: Rahvakalendri kursus "AIT, AIT AIT - URVA SULLÕ MUNA MULLÕ - Kevadpühade kombestik " - Eesti Rahvapärimuse kool.