Munadepühad / lihadevõtted - 12 aprill 2020

Munadepühad / lihadevõtted - 12 aprill 2020
Lihavõtted (munapühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad - liikuvad pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva) - 22. märts ... 26. aprill

Lihavõtte pühade kombestiku järgi kestavad lihavõttepühad terve nädala. pühapäevast pühapäevani.
Lihavõttepühade nädalasse kuuluvad:

  1. Urbepäev,
  2. Suur neljapäev,
  3. Suur Reede,
  4. Vaikne laupäev
  5. Lihavõttepühad 

Lihavõtteid ehk ülestõusmispühi kutustakse rahvasuus veel munapühadeks, kevad- või kiigepühadeks.

Urbepäev

Urbepäev on pühapäeval enne lihavõtteid.
Urbepäevaks varuti endale urbadega pajuoks, mis on tuntud maagilise eluvitsana. Urbepäeva hommikul urbiti magajaid, soovides neile jõudu, virkust ja tervist.
Urbimine-  pajuurvaoksaga löömine. Oma urbijaile tuli lihavõtteajal muna kinkida.
Pikemalt loe SIIT
 

Vaikne nädal
Pärast Urbepäeva algab  vaikne nädal, kus on keelatud mürarikkad tööd.
Lubatud töödeks on paela punumine ja kiige valmistamine.
NB!
Siin siis mõeldud nn Lõuna-Eesti kiige valmistamist.
Põhja-Eestis valmistati suuri külakiikesid

Pikemalt loe SIIT

Suur Neljapäev.
Seda päeva tunti kui väga maagiarikast päeva ja seda päeva kasutati kõikvõimalikuks pisimaagiaks ja eelseisva mõjutamiseks,eesmärgiga saada juurde väge juurde. Näiteks lõigati vanasti laste juukseotsi ja viidi need hobuste sööginõu alla - siis pidavat juuksed hästi pikaks kasvama. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda, sest muidu kadus õnn. Samuti vanarahvas arvas, et  ei ole hea kui Suurel Neljapäeval tuleb külla naisterahavas - seepärast öeldi tema kohta "Oh Sa kärbsekott!" ja naistele visati järgi tuhka, et vältida halba.

Vanarahava jutu järgi on sel päeval keelatud kära ja müra tegemine: st kõik mürarikkad tööd, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine. Vanasti tohtis sel päeval ainult paela punuda ja Lõuna-Eestis ka kiike teha. Lõuna-Eestis valmistatitgi kiik kas Suurel Neljapäeval või Lihavõtte laupäeval.
Loe SIIT

Suur Reede
Suur reede - Kristuse ristisurma päev on kristlastele kõige sügavam leinapäev, sel päeval viidi kohtuotsus täide - Jeesus löödi risti ning ta suri. Suure Reede liturgiline värv on must. Kirikukellad ei helis, tööd sel päeval ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi. (EELK)
Suurel Reedel kehtib edasi vaikuse nõue - keelatud on kära ja müra tegemine, tuleb järgida kiriku reegleid.
Mõned nopped vanarahva uskumustest:

  • Reedel sündinud inimene omab maagilisi võimeid.
  • Reede ei sobinud tööde alustamiseks ja suuremate muudatuste ettevõtmiseks.
  • Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind Sind ära ei petaks, selelks tuli võtta linnupetet.
Linnupete, s.o kevadel enne väljaminekut söödav suutäis leiba. Pärimuse järgi võis lind tühja kõhuga inimese „ära petta” ning talle õnnetust tuua.
Loe SIIT
 
Vaikne laupäev 
Öeldakse, et Vaiksel laupäeval ei kasva isegi rohi.
Vaikne laupäev kuulub vaiksesse nädalasse ja kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju. Vaikne laupäev on hingamispäev, ka võimalus kuulata vaikuse keelt.
Rahvakalendri järgi tehti sel päeval suurem osa pühade ettevalmistustest. Lihavõttepühade kombestiku järgi vaiksel laupäeval värvitakse mune. Munade värvimise komme ulatub kaugesse minevikku. Kes ei jõudnud Suurel Neljapäeval veel kiike valmis teha, siis nüüd oli veel selleks võimalus.
Loe SIIT

Lihavõttepühad

......

 munadepyhad

 

Algallikas: Rahvakalendri kursus "AIT, AIT AIT - URVA SULLÕ MUNA MULLÕ - Kevadpühade kombestik " - Eesti Rahvapärimuse kool.