Ürituse programm:
Härjapea talu
Talviste-tubaste tegemiste hulka kuulus kraasimine ja ketramine, mis võttis omajagu aega. Härjapea talus vurisebki vokk - perenaisel on käsil ketrustööd.
Sepa talu
Mihklipäevaks oli kombeks ohverdada lammas – sellest ütlemine „igal oinal oma mihklipäev“. Mine uudista laudas määgivaid lambakesi ja küsi perenaiselt, kuidas lambapidamine välja näeb.
Kuie kool
Karjalapsed sõitsid mihklipäeval talveks koju ja said kooli minna. Kuie koolis saab uurida, milline nägi vanasti välja koolilapse elu.
Setu talu
Ees on ootamas pikk talv, mille sisse jääb mitu paastu. Selleks, et ka loomset toitu söömata keha tervena hoida, tuleb paastu ajaks palju looduses leiduvat toidukraami hankida. Seened sobivad suurepäraselt kasina toidu perioodiks. Sellepärast soolab ja kuivatab setu talu perenaine eri sorti seeni, et neid saaks talvel pirukatesse, suppidesse ja ahjuroogadesse panna.
Peipsivene maja
Peipsi-äärsete vene vanausuliste suurim elatusallikas on juba aastasadu olnud köögiviljakasvatus ja levinumaid põllukultuure on sigur. Sügisel tuleb sigurijuured maast üles võtta, ära pesta, käsitsi hakkida, brenneris röstida ja jahvatada. Kogu seda kohviasendaja töötlemise protsessi saab näha peipsivene majas.
Kolhoosi korterelamu
Kui kartul on salves, on õige aeg uurida moodsatest kokaraamatutest, milliseid häid roogasid kartulist teha annab.
