Mürgine näsiniin on üks esimesi kevadel õitsvaid metsataimi

Näsiniin õitseb kevadel enne lehtede puhkemist aprillis ja mai alguses - samal ajal kui sinililledki.
Veel raagus metsas püüab näsiniin pilku oma erksavärviliste tugevalt lõhnavate õitega. 
Siiski tuleb lastele õpetada, et näsiniinepõõsastest tuleb ennast hoida kaugele - nii näsiniine kevadised imeilusad õied kui ka sügisesed kaunid marjad on mürgised!

Näsiniine õied meenutavad natuke sireliõisi, seda nii värvilt, kui ka ka kujult.
Õied lõhnavad meeldivalt ja tugevalt, et meelitada ligi putukaid, keda varakevadel on veel vähe. Putukad saavad näsiniinelt mett, aga näsiniine õied saavad tolmeldatud ja hakkavad kasvama marjad.
Tasub teada, et näsiniine lõhn on uimastav - seega õit võiks nuusutada vaid korraks veendumaks tema heas lõhnas.

Lumemineku ajal võib taim olla juba täies õies.
Lehed ilmuvad ca 3—4 nädalat pärast õitsemist..

Septembris on näsiniine põõsa oksad täis oranzpunaseid marju, mis kinnituvad otse oksale.
Juba paari marja maitsmine tekitab inimesele tõsise mürgistuse. Õnneks viljade maitse pidavat olema jälk.
Küll maitsevad näsiniine marjad hoopis lindudele, kellele marjad polegi mürgised. Kuna linnud väljutavad seemne koos väljaheitega, saab näsiniin ka levida - paljuneda :-)

Vanal ajal oli näsiniin põllumehele abiks külviaja ennustamisel.

  • Kui ta õitsema hakkab alt tüwe poolt, peab wilja wara külwama; lööwad aga õied ladwas enne lahti, on hiline külw parem. Eriti käib see odra kulun koht».
  • Kuid on ka teateid, mis räägivad otse ülaltoodule wastu:
    lööwad enne lahti õied ladwas, siis hea warane külm; õied keskel külw, õied all hiline külw. Õitseb aga küüwits lumega, siis saab sel aastal häid linu; õitseb aga ta peale lume minemist, ei ole head linakaswu loota

Näsiniine rahvapärased nimetused on:

  • metssirel - viidates sellega õite sarnasusele sireliga;
  • surmalill - viidates sellega taime mürgisusele;
  • nasin, nasipuu, naeseniinepuu - nimetus tuleneb põõsa erakordselt sitketest niinekiududest (Põhja-Eestis);
  • küüvits (küü- uss; seega ussivits), viidates sellega taime mürgisusele (Lõuna-Eestis).

Näsiniin  ei ole enam looduskaitse all!

Uurides kaitsealuste taimede nimistut selgus, et kuigi rahvasuus on levinud arvamus, et näsiniin on looduskaitsealune liik, siiski ei kuulu näsisniin enam looduskaitse alla.

Selgelt toob selle välja  Keskkonnaameti lehelt leitav Elle Roosaluste 2018 a. presentatsiooni "Taimeliikide kaitse aja tõmbetuultes", kust selgub, et "Liikide seadusega kaitse alla võtmine 20.mail, 2004.a. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 195" arvati 3 kategooria kaitsealuste taimede hulgast välja näsiniin.

Kaitse alla kuuluvate taimede nimekirja leiad Riigi Teatajast: 

 
Algallikad:

 

Näsiniin:

Näsiniin on eredavärviliste tugevasti lõhnavate õitega ning luuviljadega mürgine mitmeaastane põõsas, mis kasvab 1- 1,5m kõrguseks ja on heaks meeallikaks.

Näsiniine koor, õied, lehed ja viljad on väga mürgised, mistõttu pole soovitatav kasvatada kohtades, kus mängivad väikesed lapsed.

  • Taime söömine võib lõppeda surmaga.
  • Õite lõhn on uimastav
  • Vaik kutsub esile tugeva naha limaskesta põletiku.

Õied on (lillakas) roosad ja paiknevad möödunudaastastel võrsetel ja lõhnavad tugevasti.
Näsiniin õitseb enne lehtede puhkemist aprillis ja mai alguses.

Viljad valmivad septembris ja on hernesuurused, ovaalsed. marjataolised punased luuviljad, mis kinnituvad otse võrsele. 

Vars: põõsa võrsed  on rohekashallid, ümarad, sitked, väga painduvad, harunevad vähe.

Pungad on tume-punakaspruunid.

Looduses levib - paljuneb seemnetega ja juurevõsudega.

Kasvab  viljakatel huumusrikkastel ning niiskematel muldadel. On külmakindel ja varjutaluv.

Algallikad: 

 

Soovita ka teistele :
(0 hinnangut)

Kevad, teadmisi kevadest