Milleks vajab jaaniuss helendavat "laternat"?

 

Enne jaani võib õhtuhämaruses metsaservades ja teeäärtes märgata rohekalt helendavaid täpikesi. Tegemist on jaaniusside, teaduskeeles jaanimardikatega (Lampyris noctiluca).
Milleks vajab see tagasihoidliku välimusega putukas säärast "laternat"?

Jaanimardikad on tuntud eelkõige sellepoolest, et emastel isenditel paiknevad tagakeha tipus helenduselundid, mis kiirgavad mittesoojuslikku rohekat valgust.
Jaanmardika rohekas helendus on peibutusmärguanne lennuvõimelistele isastele.

  • Täiskasvanud jaanimardikaid võib leida juunis ja juulis.  Mõnedel eriti soodsatel aastatel on neid kohatud isegi septembris.
  • Jaanimardikate valgus on kõige eredam soojadel suveöödel alles õhtuhämaruse saabudes -st. päikeseloojangu ja kesköö vahelisel ajal. Juba kesköö paiku kustuvad emaste laternad ja ka isased poevad peitu.
  • Roheline tuluke ongi kutsuv märgusignaal lennuvõimelistele isastele.
    Roheka helenduse põhjuseks on looduses küllaltki levinud bioluminestsents.
    Bioluminestsents ehk helendamine on organismide võime keemiliste reaktsioonide läbi toota ja kiirata (mittesoojuslikku) valgust.
  • Kui isane on hõõguva märgutulega ligi meelitatud, järgneb paaritumine.
    Pärast paaritumist pole helendust enam vaja ja seetõttu emasloomade tulukesed enam ei sütti.
  • Emane muneb paari päevaga kuni 90 ja mõnikord isegi üle saja muna.
    Mõni päev pärast munemist emane jaaniuss sureb.
  • Munast koorunud vastsed jätkavad oma elutsüklit.

2022a. jaaniõhtu osutus üllatavalt soojaks ja tänu soojale õhtule olid jaanimardikad aktiivsed - nägime hulgaliselt jaaniussikesi.
Kuigi jaaniuss (emane), kes on oma paarilise sumedal suveööl leidnud, kustutab tule – siiski õnnestus märgata jaanimardikapaari, kes oli teineteist leidnud :-)

 

Algallikad:

Jaanimardikas ehk rahvakeeli jaaniuss

Emased jaanimardikad, keda nimetatakse jaaniussideks, on tõugulaadsed ja tiibadeta, isastel on seevastu tiivad ja nad meenutavad tüüpilisi mardikaid.
Üldiselt on jaaniussid isastest vähemalt kaks korda pikemad (nende pikkus on kuni 25 mm).

Teaduslik nimetus "Jaanimardikas" ütleb ära, et jaaniuss pole tegelikult "uss" (nagu näiteks vihmauss), vaid hoopis mardikas.
Rahvapärase nimetuse on nad saanud tiibadeta emasloomade järgi, kes meenutavad ussikesi.

Päeva saadavad putukad mööda puudel või madalamatel taimedel.

Kes soovib jaanimardikaid näha, sel tasub teada, et nad valivad elupaigaks niiskeid looduslikke niite, karjamaid, metsaservi või võsastikke.

Algallikas: Wikipedia, Jaamimardikas

 

Kuula laulu "Jaanimardikas"

Soovita ka teistele :
(0 hinnangut)