Tõnu Ploompuu, Tallinna Ülikooli botaanika ja mükoloogia lektori loal avaldame tema poolt kirja pandud algteadmisi seenekasvatusest :-)
1. Seentel on paljunemiseks eosed. Eosed ei talu keetmist - keeduvett maha kallates eoseid külvata ei saa. Mingi lootus on pesuvee mahakallamisega ja puhastusjääkide külvamisega seeni külvata.
2. Seeni pannakse kasvama siiski ettekasvatatud seeneniitidest. Neid kasvatatakse enamasti viljateradel - paljundatakse teramütseeliga. Selliseid teri võib vabalt luuleliselt seene paljundusseemneteks nimetada.
3. Enne seente kasvamapanemist tuleb külvikoht puhastada valedest seentest. Keegi ei külva kapsast ja salatit heinamaale, ikka umbrohuvabale maale. Seega tuleb enne tagada külvipinnal piisav seenevabadus. Näiteks pakke hautades või värskeid pakke saagides või läbikuumenenud põhukomposti kasutades. Seenemürkidega ei saa valesid seeni hävitada, see tapab hiljem ka külvatavad seeneterad. Tavaline maa on alati seeneniite täis. Vähemalt kiirestiarenevaid hallitusseeni, kes külvatud terad kiiresti ära seedivad koos seeneniitidega.
4. Kasvatada saab eelkõige seeni, kes ei vaja partnereid puude näol - kas puidulagundajaid (nt austerservik) või kõdulagundajaid (sh sõnnik) (nt šampinjon).
5. Puudega koos kasvavaid seeni praktiliselt kasvatada ei saa. Nemad tulevad aedadesse enamasti ise, kui on sobivaid puid ja ei liialdata hooldamisega (väetamine tapab!) Ilmselt võib tuul igale ruutmeetrile keskmises eesti aias tuua igal aastal tuhat kuuseriisika eost....
6. Puudega seotud seentest kasvatatakse trühvleid. Aga nende puhul nakatatakse seenega väikesed noored puud ja seen kasvab suuremaks koos puuga. Viljakehad hakkavad tulema 5-10 aasta pärast.
7. Pakis on ilmselt teramütseel ühest kuuseriisika (rõžik) rühma liigist - porgandriisikas. Porgandriisikas on mändide all kasvav "kuuseriisikas". Ainult mändide, eelistatult hariliku männi.
8. Puudega koos kasvavate seente teramütseeli müüakse raha tegemise nimel. Arvestades õhinat, millega selle kallale tormati, saab niimoodi korraliku kasumi kokku ajada. Takkajärgitarkus raha tagasi ei anna. Muidugi ei saa välistada, et mõnel juhul võivadki need kasvama minna. Igatahes mitte sagedamini kui üks sajast sobivasse kohta tehtud külvist. Aga nende puhul ei saa välistada näivust - eoste isesaabumist õigemal ajal.
9. Kasvatada tasub puidul kasvavaid seeni - nende teramütseeli kasvamaminek on küllaltki suure tõenäosusega. Ja veel kindlam on seente kasvatamiseks osta seenepakke, aga needki ei toimi 100% kindlusega. Samuti sobib mängida kompostihunnikus šampinjonidega. Korralikku läbikuumenenud komposti külvata suvel šampinjoni teramütseeli.
10. Kuuseriisikas tuleb kergesti kuusehekkide alla, juba noorte, 4-5 m kõrguste (või sama vanade pügatud puude) alla. Puu juured sealjuures ulatuvad tüvest palju kaugemale kui oksad - seega keset muruplatsi kasvav kuuseriisikas pole midagi imelikku. Ja samamoodi kuuris kasvav kuuseriisikas. Ise olen saanud kunagi oma kuurist kase juurtega seotud tõmmuriisikaid, aga neid olen saanud isegi maja alt keldrist, kartulisalvest...
Torkavad kuuse all kuuseriisika vist eriti ei kasva. Kindlasti ei kasva nulgude, ebatsuugade jms all.