Paljud Tartlased on seda kohta kindlasti külastanud, kuid väga paljud pole sinna kunagi jõudnud. Mina ise olen käinud mitmeid kordi, seda nii enne kui ka pärast muuseumi kolimist. Nüüd, kui endal on laps ja ta on piisavalt asjalikus vanuses, otsustasin ka teda sinna lõpuks viia.
4 aastase lapsega on sinna juba väga ideaalne minna, sest ta saab juba aru muuseumi mõttest ning sellest, et neid asju ei tohi seal puutuda. Samas oli ta aga väga vaimustuses kõigest sellest ning talle väga meeldis näha, millega mina oma lapsepõlves mängisin ning kuidas kõik aja jooksul muutunud on. Ka endal oli vahelduse mõttes jälle põnev kõiki neid vanu mänguasju imetleda.
Lisaks püsinäitusele on seal alati ka ajutised näitused. Hetkel on seal väga põnev näitus "Mängime sajaga", kus on välja pandud veidi üle saja lelu, millega oleme ise ning on ka meie vanemad ja vanavanemad läbi saja aasta mänginud. Seal on näha, kuidas mänguasjad on viimase aastakümnega eriti drastiliselt muutunud. Lisaks mänguasjadele on seal ka nukufilmidest tuntud nukud näitusel väljas ning vaatamist maa ja ilm. Ja kui muuseumi osa on vaadatud, siis teisel korrusel on väga mõnus mängutuba, kus lapsed saavad peale muuseumi külastust veel mõnda aega lustida.
Omalt poolt soovitan kõigile, kes siiamaani veel kahtleval seisukohal on. See muuseum väärib kindlasti külastust. Kõigil lastel on seal kindlasti väga põnev, ning ka endal on vaatamist ja uudistamist omajagu. Miks ka mitte paar põnevat tundi oma lapsepõlves veeta ja koledal hallil sügispäeval hoopis muuseumit külastada, selle asemel et kodus televiisori ees logeleda. Minu värske viiene ootab igal juhul juba järgmist külastust. :)