Papa Carlo laul, etendusest BURATTINO

Seda õnne kõik ei aima, mis on vanal mehel siis,
enne surma kui saab õnnistust ta veider eluviis.
Kuigi maalitud on kolle, annab sooja tuli – jaa!
:,: Tean, mu elutööd nüüd jätkab poeg, mu järeltulija. :,:


Sina jõuad kaugemale,
kuni kord ka ise oled muld.
Üks on tõde, mingi vale
:,: ei saa kustutada igavese tõsielu tuld. :,:

Olen vana mees ja sellepärast lihtne on mu jutt.
Peagi lõpetamas olen oma elurännakut.
Ära pahanda, kui laul sai liiga lihtne, õpetlik.
:,: Kuula ära, sest me elu selles ilmas pole pikk. :,:

Sina jõuad kaugemale …

Meie eitus, meie jaatus liugleb tuules nagu leht.
See mis saadab, ongi saatus, ikka õiglane ja eht.
Oma hinge ei või müüa – kuri ilm las udutab.
:,: Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab. :,:

Sina jõuad kaugemale …


Luuletuse autor: Juhan Viiding / Olav Ehala, EMTA Kõrgema Lavakunstikooli 20. lennu diplomilavastusest BURATTINO
Viimati muudetud Neljapäev, 21 Juuni 2018

Luuletused!

Ideid emadepäevaks

Laule vaata siit