Päikesemängu vaatamine

Rahvapärimuse järgi on kõige olulisem olnud urbepäeva hommikul looduses tõusva päikese mängu või tantsu vaatamine.

Vahendid:

puuduvad

Kuidas mängida:

See paljudel rahvastel tuntud komme kätkeb endas muistset kevade tervitamise rituaali, mille seos ristiusuga on sekundaarne. Lapsed nurusid, et neid õigel ajal äratataks. Öeldi ka, et päike kiigub või tantsib, kui taevaveerele ilmub. Laiuselt on ülestähendus, kuidas päikese ümber käib virr, kui ta lõpuks üleval olnud. Esimesel lihavõttepüha hommikul, kes tahab päävatõusu ajal vaadata, see nääb, et päike imetoredaste mängib – vahest lööb ta mitmekarvaliseks, vahest käib ruttu ringi ja nõnda edasi. (Loomulikult mängib aga pääv igal hommikul nõnda: kui inimene hakkab päikese peale tükk aega vaatama, mis päävatõusu ajal võimalik on, sest siis ei leika ta nii silma, siis hakkab silmade ees virvendama – ja päike mängibki.) /Narva I 1896 (Hiiemäe, 1981: 267). Algallikas: Rahvakalendri kursus "AIT, AIT AIT - URVA SULLÕ MUNA MULLÕ - Kevadpühade kombestik " - Eesti Rahvapärimuse kool. Pildid tehtud 2.04.2016 Kakerdaja rabast

    Sobilik vanustele:
  • Mudilane 3-5 a.
  • Koolieelik 5-6 a.
  • 1.kooliaste 1-3 klass
  • 2.kooliaste 4-6 klass
  • 3.kooliaste 7-9 klass
  • Gümnaasium
  • Täiskasvanu
Viimati muudetud Pühapäev, 03 Aprill 2016

Kevad, teadmisi kevadest