Lepatriinu elutsükkel

Oled Sa vaadanud videot lepatriinu lapsepõlvest? Vaata! Uskumatult põnev vaatamine :-) Õnneks on lisatud ka tekstid, mis selgitavad videos toimuvat :-)

  • Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse, et vastsetel oleks lihtne süüa leida. Lepatriinu munade arv sõltub ilmast ja toidurohkusest. Mida rohkem leidub toitu, seda viljakamad on emased.
    Keskmiselt muneb emane 200–400 muna, rekordiks on loendatud 1550 muna.
    Munad on piklikud ja umbes ühe millimeetri pikkused.
  • Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed 5–8 päeva jooksul.
    Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta.
    Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu.
    Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 lehetäid.
    Pikliku keha ja pikkade jalgadega vastsed ronivad nagu valmikudki lehtedel.
    Näljane vastne võib ette võtta kuni 10 m pikkuse toitumisreisi.
    Vastsed elavad taimedel täiesti avalikult. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal hästi nähtav. Üsna kummalistena näivad need vastsed, keda katab kohev puudertäide eritist meenutav vahaeritiste kate.
    Vastsed kasvavad kiiresti ja juba 2–4 nädala pärast hakkavad nad nukkuma.
  • Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub vahel varjulises, aga mõnikord kõigile nähtavas kohas. Vastsed kleepuvad lehe alaküljele keha viimase lüli eritise abil ja ripuvad peaga allapoole. Nukud on erepunased ja kinnituvad vastsekesta sees tagakeha viimaste lülide abil. Arengutsükkel kestab 4–7 nädalat.
  • Nukust väljunud noored seitsetäpp-lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud: kõigest kollast värvi. Punase tooni omandavad nad hiljem. Kokku kestab lepatriinu arengutsükkel üks kuni kaks kuud.
    Soodsalt soojade ilmade korral võib ühe suve jooksul kasvada kaks  kuni kolm põlvkonda.

    Algallikas Vikipeedia

Lepatriinu:

Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada.
Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne.

  • Lepatriinud äratavad tähelepanu oma läikiva, nagu lakitud kattetiibade ja eesselja ereda värvusega.
    • Seitsetäpp-lepatriinu punast või oranžikat värvi kattetiibadel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must.
    • Kõik lepatriinud pole täpilised.
    • Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised.
  • Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest.
    • Näiteks kakstäpp-lepatriinu võib olla nii punane mustade täppidega kui ka vastupidi.
  • Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus, mis näitab nende mittesöödavust.
    • Lepatriinu esijalgade pinnal olevad erilised näärmed eritavad ärrituse korral vastiku lõhna ja maitsega oranžikat ainet, mis sisaldab mürki!
      • Pärast seda jätab röövloom lepatriinu tavaliselt rahule.
  • Lepatriinu oskab ka vaenlase ees surnut teeselda .

Soovita ka teistele :
(0 hinnangut)