Lumepalliefekt

Lugesite pealkirja? Ja mida te mõtlesite? Et veeretan nüüd kohe sääse elevandiks? Et lasin lahti pisikese kõlaka millest kasvas suur ja laialt räägitav külajutt? Aga ei. See sõna turgatas mulle lihtsalt pähe kui ma oma tegevuse tulemust nägin. No alustame siis algusest.


Pildi autor: Annika Anton. Tänud Sulle inspiratsiooni jagamast!

Lisainfo:

Lumepalliefekt.

 Lugesite pealkirja? Ja mida te mõtlesite? Et veeretan nüüd kohe sääse elevandiks? Et lasin lahti pisikese kõlaka millest kasvas suur ja laialt räägitav külajutt? Aga ei. See sõna turgatas mulle lihtsalt pähe kui ma oma tegevuse tulemust nägin. No alustame siis algusest.

 Kõik algas sellest, et talvetaat oli jälle oma jahukoti ööseks lahti unustanud ning lumeeit kogu öö hoolega sulepatju kloppinud. Hommikul vaatas mulle õues vastu lumelabidas ja paras lahmaks platsi mis tuli lumest puhtaks saada. Algul on see ju lõbus. Sahistad lumelabidaga siledasse valgesse vaipa jäljed sisse ja siis veel kord ja veel kord ja risti ja põiki ja lõpuks on lumi vallis ja plats puhas. Aga teha seda iga päev !   Nädal...kaks...Ja sulalund on ikka labidaga tükk maad raskem koristada. Nii siis otsustasingi kasutada lumepalli meetodit. Pätsisin pisikese lumepalli ja hakkasin veeretama. Ja uskuge või mitte, aga kui see pall oli piisavalt suur, vaatas ta mulle otsa suurte kurbade silmadega. Sama suurte, kurbade, võluvate ja armastavate silmadega nagu mu kaukaasia lambakoer. Mu süda sulas. Viskasin vanale lumevallile labidaga lund lisaks ja veeretasin lumepalli hange otsa. Pall sobis sinna nagu valatud ja ta ilme muutus palju rõõmsamaks. Lisasin veel paar väiksemat palli ja mõne labidatäie lahtist lund. Jaaa.... Asi hakkas ilmet võtma. Silitasin lumepalli veidi siit ja sealt. Mudisin tema muhkusid ja silusin lohkusid. Lumepalli nägu muutus aina rõõmsamaks ja rõõmsamaks. Mu kaukaasia lambakoer Amora vaatas seda kõike pea viltu pealt. Noogutas tunnustavalt pead kui ma lumepalli käppa silusin ja saba kohevamaks kloppisin. Lõpuks hakkas ta kõvasti haukuma ja isegi urises veidi lumepalli peale. Arvasin, et ehk aitab ka. Veidi kahvatu nägi see tegalane seal hange otsas välja. Siis tuli mulle meelde, et olin just karbi vanu laste kooliaegseid värve prügikasti visanud. Koukisin need sealt välja ja lisasin veidi värvi oma tööle. Katsin kahvatud kohad ja toonisin tumedaks pilgu. Ma pole tükk aega näinud nii rõõmsa näoga tegelast. Ja nii rahulolev olin ma peale lumekoristust vist viimati lapsepõlves. Siis tuligi mu mõtetesse sõna „lumepalliefekt“, sest kõik algas ju pisikeset lumepallist mille ma kokku mätsisin.
--
Et olla elus õnnelik, on vaja midagi mida teha, midagi mida armastada ja midagi mida loota.

Jutu ja fotode autor: Annika Anton

Autori raamatud:

 lumememm lumekoer lumest kaukaasia lambakoer 10658

Samal teemal:

Vaata talve luuletusi, laule,  meisterdamisi jne!

Lumemeisterduste ideid vaata siit

Lumememmede meisterduste ideid vaata siit