Siil

Kas Sa tead, et märtsis - aprillis ärkavad siilid talveunest? Oled Sa juba mõnda neist näinud? 
Ei ole! Tee siis endale oma siil - söödav ja maitsev :-) 


Pildi autor: Erakogu

Õpetus:

Vaja läheb:

  •  õun ( või pirn)
  • juust ( või viinamarjad)
  • nuga
  • võileivatikud

Tee nii:

  • Lõika õun pooleks
    • koori poolik õun
  • vormista siili nägu: 
    • õunaseemned pane silmadeks ja ninaks
  • vormista siili kasukas:
    • lõika juust kuubikuteks
    • juustukuubikust pista võileivatikk läbi ja kinnita õunale - tekib siili okas
    • jätka okaste tegemist, kuni siili kasukas on valmis

Naudi tulemust ja maiusta!

 

Siili valmistas neiu lasteaia distantsõppe raames :-)

  • Siili põhitunnuseks on okkaline nahk:
    • Siili selg ja küljed on kaetud umbes 16000 püstise nõelterava okkaga.
    • Siili okkad on 2—3 cm pikad ja tipust valkjad.
    • Siili okkad püsivad kaua (umbes 18 kuud) ning vahetuvad ebaregulaarselt nagu okkad kuusel.
    • Noorte siilide okkad ja nahk on eredama värviga, vanadeltumedama värviga.
  • Siili kõhtu ja pead katab jämedakarvaline hõre kate.
  • Siili jäsemed, kõrvad ja saba on lühikesed ning peaaegu ei ulatu karvastikust välja.
  • Siili küünised on pikad ja suhteliselt teravad, neid kasutab loom pinnase uuristamiseks.
  • Siili pikkus on 20 kuni 30 cm ja saba pikkus 1.5- 3 cm.
  • Siili kehakaal 600-1200g.

 

  • Siilid on peamiselt öise eluviisiga, kuid on mõnikord aktiivsed ka päeval, eriti pärast kerget vihmasadu.
  • Siil tegutseb maapinnal, liikudes peatub sageli, et haista ümbrust.
  • Siil on võimeline edukalt ujuma.
  • Siili peamine kaitsevahend kiskjate vastu on okaskate.
    • Ohu korral kerib keha keraks nii, et ligipääs okastega katmata kõhupoolel olevatele kehaosadele puudub.
  • Suveks siilid urgu ei ehita, talve veedavad aga lehtede ja rohuga vooderdatud pesas, kus magavad talveund oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini.

Algallikas: Vikipeedia

Retsepte