Õpetus:
Vaja läheb:
- õun ( või pirn)
- juust ( või viinamarjad)
- nuga
- võileivatikud
Tee nii:
- Lõika õun pooleks
- koori poolik õun
- vormista siili nägu:
- õunaseemned pane silmadeks ja ninaks
- vormista siili kasukas:
- lõika juust kuubikuteks
- juustukuubikust pista võileivatikk läbi ja kinnita õunale - tekib siili okas
- jätka okaste tegemist, kuni siili kasukas on valmis
Naudi tulemust ja maiusta!
Siili valmistas neiu lasteaia distantsõppe raames :-)
- Siili põhitunnuseks on okkaline nahk:
- Siili selg ja küljed on kaetud umbes 16000 püstise nõelterava okkaga.
- Siili okkad on 2—3 cm pikad ja tipust valkjad.
- Siili okkad püsivad kaua (umbes 18 kuud) ning vahetuvad ebaregulaarselt nagu okkad kuusel.
- Noorte siilide okkad ja nahk on eredama värviga, vanadeltumedama värviga.
- Siili kõhtu ja pead katab jämedakarvaline hõre kate.
- Siili jäsemed, kõrvad ja saba on lühikesed ning peaaegu ei ulatu karvastikust välja.
- Siili küünised on pikad ja suhteliselt teravad, neid kasutab loom pinnase uuristamiseks.
- Siili pikkus on 20 kuni 30 cm ja saba pikkus 1.5- 3 cm.
- Siili kehakaal 600-1200g.
- Siilid on peamiselt öise eluviisiga, kuid on mõnikord aktiivsed ka päeval, eriti pärast kerget vihmasadu.
- Siil tegutseb maapinnal, liikudes peatub sageli, et haista ümbrust.
- Siil on võimeline edukalt ujuma.
- Siili peamine kaitsevahend kiskjate vastu on okaskate.
- Ohu korral kerib keha keraks nii, et ligipääs okastega katmata kõhupoolel olevatele kehaosadele puudub.
- Suveks siilid urgu ei ehita, talve veedavad aga lehtede ja rohuga vooderdatud pesas, kus magavad talveund oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini.
Algallikas: Vikipeedia