1. Leia viise enda rahustamiseks. Ärev aju tahab teha põhiliselt kolme asja: kas võidelda, põgeneda või loobuda üldse midagi ette võtmast. Ärevale ajule on ratsionaalsus raskesti kättesaadav. Kui suudad säilitada rahu, on ühtlasi
kättesaadavam parem viis toimetulekuks: sa suudad valida käitumisi, mis ühtaegu arvestavad tundeid ja samas viivad lahenduse poole.
2. Leia viise lähedaste rahustamiseks. Tunne vajab peegeldust, mida suurem tunne, seda enam. Püüa olla see rahustav peegel: märka teise tundeid, mõista neid, normaliseeri neid. Suur tunne on nagu jõgi, mis kipub üle kallaste. Kui sina jääd rahulikuks ja aktsepteerivaks oma närvis oleva lapse/elukaalase/kolleegi kõrval, on see kui julgustav märguanne, et sellegi reaalsusega on võimalik toime tulla.
3. Kui pinge kuhjub ja tunned ärevust tõusvat, kasuta kõiki võimalikke viise enda rahustamiseks: hinga sügavalt, joo aeglaselt klaas vett, pane vesi pahinal jooksma. Kasuta keha: tee tuuleveskit, pääsukest, kümme kükki.
Hoia oma otsaju töös, see hoiab tunnete jõe kallaste vahel: meenuta korrutustabelit, nimeta värve ja kujundeid, loe liisusalmi, luuletust või mantrat.
4. Loo enda ümber struktuuri, aita selles ka teisi. Kindel päevakava, kus lood tasakaalu töö ja puhkuse, kiirema ja aeglasema, tüütumate ja toredamate tegevuste vahel, on samuti rahustav. Vanamoeline tunniplaan seinal võib praegusel ajal olla meile kõigile vajalik.
5. Hinda ennast kui võimalikku eeskuju. Eriti lapsed vaatavad praegu just täiskasvanu pealt, kuidas käituda kriisis. Arvestades, et sina oled praegu mudel, näita lastele ette selline mudel, mida sa tahaksid, et su lapsedki keerukas olukorras kasutama hakkaksid. Loodetavasti on see rahulikku
meelt ja suhteid hoidev.
