Pamela Maran: ... õpib laps, et tema tujud, valud, vead on igal juhul aktsepteeritud ja ta on TÄIELIKULT mõistetud.

Mida aeg edasi, seda vähem ma näen vaeva, et välja minnes igale vastutulijale muljet avaldada.
Eile läksin õhtul poodi pakki viima, kossakad kummarid, püksseelik jalas, pikk mungahõlst seljas, astusin keskuse ustest sisse. Vastu tulid noor mees ja naine, kes mõõtsid mind pealaest jalatallani kohtlase pilguga. Kui ma olin neist möödunud ja uksed mu selja taga peaaegu sulgunud, kuulsin ülepaisutatud naerupahvakut ja kommentaari: "Mis SEE veel oli?"

Mul oli kurb. Natuke oma sisemise lapse pärast, kes sellist käitumist lapsena kohtas, aga palju rohkem selle pärast, et need olid täiskasvanud ja nemad õpetavad sellist suhtumist edasi oma lastele.

Igal kostüümil on oma lugu. Laste riided võivad rääkida vaesusest, isa alkoholismist, ema depressioonist ja hoolimatusest, vanavanemate kasvatamisest jne.
Mul rääkis sellest, et ei ole vabariigi aastapäeva balli, vaid ma lähen õhtul poodi ja olen nagu olen. Ja ma olengi kaltsumari. Ning see on okei.

Me kõik oleme joviaalses tujus muutunud jaburaks, visanud koledaid nalju ja saanud hoo üles võidu teiste elusid kommenteerides... Aga see räägib meie üldisest hoiakust, mis ei jää märkamata ja üle võtmata ka siis, kui me oleme tavarutiinis, laste keskel.

Kui sa ei suuda armsamaga õhtul poodi minnes, ülevas tujus, jätta naermata vastutulija üle, siis ei suuda sa pakkuda paremat ka kodus oma lapsele silma vaadates. Sisu on sama.

Ja sellega õpetad sa seda, et mingid asjad inimestes pole väärt mõistmist. Sa võid mõista oma last täielikult, anda talle kõik, aga kui sinu kommentaarides ei jagu mõistmist KÕIGILE, siis õpib laps silmakirjalikkust ja seda, et sa sel juhul ka tema kõiki tumedaid külgi ei aktsepteeri. Sellest saab alguse lapse segadus õige ja vale vahel.

Su laps õpib armastust ja kaastunnet mitte üksnes armastusest ja kaastundest tema, vaid sinu kaastundest kõige ebameeldivama vastutulija vastu.

Kui sa suudad andestada kõige suuremale kurjategijale, õpib laps, et tema tujud, valud, vead on igal juhul aktsepteeritud ja ta on TÄIELIKULT mõistetud. Sellest saab alguse terve ja terviklik inimene.

Autor: Pamela Maran, Sleeping Yogini

Rate this item
(1 Vote)