Ümaralehine uibuleht

RMK loodusblogist saame teada, et oma nimetuse on uibuleht saanud lehtede kuju ja struktuuri järgi, sest need sarnanevad tõepoolest õunapuu lehtedega. Õunapuu on aga murdes uibu.

Kaugelt meenutab ümaralehine uibuleht õitsemise ajal maikellukest, nad isegi lõhnavad sarnaselt, kuid pole üldse suguluses.
Lähedalt on ta siiski sarnane üksnes iseendaga: kordumatu ümaralehise uibulehega.

  • Uibulehed on üsna väikesed taimed.
  • Neil on lihtsad ümmargused või ovaalsed lehed,
  • Õied puhkevad suvel ja on lihtsad, valget, kreemjat või kollast värvi ning moodustavad ebamäärase kobara.
  • Viljad valmivad sügisel. Vili on silmapaistmatu roheline kupar.
  • Uibulehed eelistavad kasvada niisketes ja varjulistes kohtades metsas või luidete vahel.
  • Fotol olev uibuleht on leitud äsja võsast puhastatud väikese metsalakendiku servalt (poolvarjust).

Algallikad:

Ümaralehine uibuleht - Pyrola rotundifolia
  • Tavaline taim Eestis.
  • Kasvab okas-, sega- ja lodumetsades, puisniitudel, niiduservadel.
  • Kanarbikuliste sugukonnast, mitmeaastane igihaljas taim.
  • Õievarre ehk varva kõrgus on 10 kuni 30 cm, mille tipus on õiekobar.
    Juurmised lehed on nahkjad ja läikivad.
    Õied roosakad või valged, lõhnavad.
    Ümaralehise uibulehe eriliseks tunnuseks on pikk emakakael, mis ulatub laialt avatud kroonist kaugele välja ja on kõverdunud.
  • (Väike uibuleht erineb ümaralehisest uibulehest üksnes väiksemate mõõtmete ja lehtede veidi rohkem n.ö väljavenitatud kuju poolest.)
  • Õitseb juunis-juulis.

    Algallikas: Folklore.ee

Rate this item
(0 votes)