Tunne oma lilleaia pisifaunat!

Kas oskame märgata liblika ja putuka ilu? Kas tead, et paljud neist on aedniku väiksed abilised :-)

Fotode autor: Mae Valdmaa

 

Keda Sina leiad oma aiast?

Tolmlemine:

Õistaimed on valdavalt putuktolmlejad. Putuktolmlemist soodustab see, et nende õied on eredavärvilised ja lõhnavad ning sisaldavad nektarit, õietolm on kleepuv ja paljudel (nt liblik- ja huulõielistel) on õie ehitus kohastunud putuka kehaga. Peamised tolmeldajad on nektarist ja tolmuteradest toituvad kiletiivalised, kahetiivalised ja liblikalised, vähem kannavad õietolmu mardikalised. (3)
Tolmlemine: tolmuterade kandumine taime emakasuudmele või seemnealgmele. 
Tolmlemisele järgneb viljastumine. (3)

 Liblikad, lepatriinud, põrnikad jne:

Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. Koerliblikaid näeb lendamas juba varakevadel, sest ta talvitub valmikuna. Ta lendab peaaegu kogu suve ja suve jooksul  võib moodustada kolm põlvkonda. Röövik toitub kõrvenõgestel ja raudnõgestel.
NB! Ole hoolas nime andmisel! Viimastel aastatel on tõusnud valgetähn-paljuliblika arvukus, kes on koerliblikale väga sarnane. (8)

Rohusilmik on üks tavalisemaid ja arvukaimaid pruune päevaliblikaid.
Lendavad nad kõikjal peale soo ja raba.
Rohusilmikute tiibadel näeme tumedaid, kollasega ääristatud silmalaike, seda nii ees-, kui tagatiibade välisalas. Õitele laskunud rohusilmikud lasevad endid hästi vaadelda, näidates nii oma üla- kui alatiibu.(7)

Nõgesliblikad on kevadel ühte värvi ja suve teises pooles teist värvi. 
Seda seepärast, et nõgeseliblikal on aastas kaks põlvkonda, mis erinevadki teineteisest värvuse poolest.
Nõgesliblikad poetavad oma munad nõgeselehtedele, munadest koorunud mustad ja karvased röövikud söövad ära suure hulga nõgeseid. (9)

Rohetäpik on võrdlemisi suur liblikas ja Eestis üsna tavaline. Lendab juuli algusest septembri alguseni, enamasti metsaveertes. Valmikud toituvad tihti ohakaõitel.(4,5,6)

Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti aednikele muret tekitavatest lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest. (1)

Kuldpõrnikas toitub taimelehtedest ja -õitest.
Kuldpõrnika vastsed – kõverdunud tõugud ehk konud – kasvavad kõdunevas puidus või siis närivad mullapeidus taimede juuri.
Kuldpõrnikat võid leida juunist augustini õitsvatelt niitudelt, roosõieliste ja ohakate õitelt. (2)

Algallikad:

  1. Wikipedia: Lepatriinu
  2. Wikipedia: Kuldpõrnikas
  3. EE: Tolmlemine
  4. Wikipeedia: Rohetäpik
  5. Looduskalender: Liblikasuvi - rohetäpikud
  6. Loodukalender: Rohetäpikute suve lõpp
  7. Looduskalender: Pruunid päevaliblikad - rohusilmik
  8. Looduskalender: Koerliblikast ja valgetähn-pajuliblikast
  9. Lastega.ee: Nõgesliblikas
  10. Eesti liblikad - Butterflies and Moths of Estonia

Rate this item
(0 votes)