Märkamine on muutuste alus.

Suhete püsimajäämist läbi aja toetab vastastikkuse printsiip: mida anname, seda saame ka vastu. Mina püüan mõista sind – sina mind. Mina toetan sind – ja sinagi püüad teha sedasama. Kuid see pole nõnda kaugeltki kõigis suhetes. Suhted ongi erinevad ja suhetes on erinevaid aegu. Tasakaal on tähtis, samas – kuidas seda mõõta, mõtiskleb pereterapeut Meelike Saarna.

Üks võimalikest mõõdikutest on kummagi suhtepoole rahulolu ja seegi, et kumbki ei aja pilli lõhki punktuaalse arvepidamisega. Kui aga juhtub, et üks või mõlemad suhte kohta Exeli tabelit täitma hakkavad, olgu oma peas või paberil, siis ilmselt on tasakaal paigast nihkunud. Mina olen sinu muresid kuulanud, sina pole selleks kuigipalju aega leidnud… Mina olen valmis oma asjad ajutiselt kõrvale panema, et sind kuulata, kuid sina oled mind kuulates kannatamatu. Mina püüan sinu vaatepunkti mõista – sina asud minu oma kohe maha tegema. Mina püüan sind kuulata hinnanguvabalt, kuid enda külge saan silte.

Kui vastastikkus on tasakaalust väljas või kaob hoopis, on raske säilitada usaldust ja lootust, et suhe heal viisil kestma jääb. Kui tunneme end suhtes ohustatuna, ent seda jutuks ei võta, võivad heale suhtele omased heasoovlikkus ja heausksus hiilimisi asenduda pahameele, süüdistamise ja kriitikaga. Parem kui märkame reageerida enne, kui lahvatab tüli, mis võib olla heas mõttes puhastav, kuid võib lõppeda ka haavumisega ning otsusega kogu suhtele joon alla tõmmata.

Mida teha vastastikkuse taastamiseks?

Rahulolematuse-linnukeste meeldejätmise ja kogumise asemel on mõistlik rääkida.

Kui märkad oma rahulolematust, pead otsustama, kas rääkida sellest samal hetkel, kui see tekib või valid aega ja kohta. Õige aeg ei pruugi olla kohe, ent ei ole mõistlik seda aega liialt kaugele lükata.

Enne kui oma rahulolematust väljendad, mõtle, mis on täpsemalt sinu rahulolematuse põhjus. See, mida esmatunne ütleb, ei pruugi rääkida sellest, mis on sügavamal ja nõuab tähelepanelikku pilku endasse.

Vihjetel, ümberütlemistel ja naljatamisel on suhetes oma koht, kuid mitte siis, kui jutuks on isiklikult oluliste vajaduste väljatoomine. Vali selgus, lühidus, konkreetsus.

Kasuta isiklikku keelt ja ole valmis ka teist poolt päriselt kuulama.

On oluline märgata, et tunded ja faktid võivad rääkida eri keelt. Võib juhtuda, et faktiliselt on tasakaal perfektne, kuid tunded ei kinnita seda. Kui nii, ongi vaja uurida oma tundeid ja rääkida neist. Puudu võib olla hoopis aktsepteerimisest, soojusest või tähelepanust.
Oluliste vajaduste ja tunnete aus väljatoomine võib välja tuua ka kummagi haavatavuse, mis omakorda tekitab kaitselisust, sest soovime end säästa võimalikust veelgi rohkemast valust. Abi võib tõusta julgusest oma sisemist olukorda kirjeldada, mis annab teisele poolele võimaluse mõista.

Vastastikkuse puudumine võib olla jälg suhte algaegadest, kus on loomulik teha teise heaks mida iganes ja võib jääda märkamata, et seda teeb põhiliselt üks suhtepool. Sõnasta oma rahulolematus esialgu endale ja seejärel kaaslasele.

Vastastikkus võib kaduda suhtest emma-kumma partneri raske aja käigus, kus on loomulik, et üks pingutab rohkem, et teist toetada ja otseselt abistada. Kui raske aeg saab mööda, on vaja endine tasakaal taastada.

Ei maksa loota, et teine sind mõistab, ilma et sa haiget tegevast või puudu olevast üldse juttu teeksid. Vastastikune mõistvus võib olla nii suur, et teinekord pole tõesti olulist vaja sõnastadagi. See on võimalik, kuid ainult sellele ei saa loota.

Pereterapeut Meelike Saarna

Rate this item
(0 votes)