Kadrisokk, jõulusokk või nääärisokk valmista nii !

Kas Sa tead, et juba vanasti kasutati sokupead mitmeid aastaid ja hoiti seetõttu sokupead hoolikalt. Kui Sul pole vanavanemate sokupead alles, siis meisterda see ise! 
Vanasti rändas jõulusokk koos karjastega talust tallu, majast majja ja soovis perele head.

Õpetus:

Vaja läheb:

  • puupakku
  • sarvi (või puupulki)
  • võimalusel lambanahka
  • habemeks takku või lina või saunaviht
  • silmi
  • puupulka

Valmista kaasaegne kadri-  või jõulusokk:

  • Puupakust vooli soku pea. Kui oskad, siis tee avanevate lõugadega sokk (nagu pildil). Pähe kinnita ehtsad loomasarved või vooli sarved puupulkadest. Võimalusel kata pea lambanahaga, aga ilma nahata on ka väga sobilik. Lõua otsa võid kinnitatad habeme. Kinnita ka silmad pea külge.
  • Valmis pea kinnita puupulga otsa, millest hea kinni hoida.
    Liikuvate lõugadega sokk vajab 2 pulka (mõlema lõua jaoks oma pulk).

Vanaaegne õpetus (1944 aastast):

...olgu antud ka õpetus, kuidas niisuguse soku valmis saab. Selleks tuleb võtta: üks poiss või poisiohtu noormees, lambanahkne kasukas, look, jupp nööri, saunaviht, jõhvi- või ö/s--tutt, puust või papist sokupea ja sokusarved. Soku kereks ja liikumapanevaks jõuks on poiss, nahaks pahupidme kasukas. Looga ühte otsa kinnitatakse soku pea koos sarvede ja jõhvist või õlest habemega, teise otsa aga saunavihast saba. Looga mõlemad otsad ühendatakse nööriga. Selle nööri viskab poiss üle õla, nii et look jääb otstega ülespidi jalgade vahele rippuma. Kui nüüd veel hea kühm selga tõmmata ja kasukas-nahk peale laotada, siis ongi näärisokk valmis ja võib hakata puskima ja mökitama.

 

Lisainfo:

Jõulusoku traditsioon on mõnel pool tänaseni püsinud. 

Pane selga tagurpidi lambakasukas (st vill väljapoole), läkiläki pähe ja "istu " sokule selga. Sokk hakkab kohe tembutama: sokk kepsleb kergejalgselt, puskleb juuresolijaid, sikutab patsist või näksab kuuehõlmast. 

Vanasti rändas jõulusokk koos karjastega talust tallu, majast majja ja soovis perele head. 
Pererahva hoovi jõudes sai kogu õu lärmi täis, sest sokud mökitavad, karjused kisavad ja helistavad kellukesi.
Tuppa jõudes läks päris mürgliks lahti: sokud kukuvad omavahel pusklema, tüdrukuid patsist sikutama ja  poisse kuuehõlmast näksama.
Kui pererahvas tahtis piiluda kasuka alla, et tuvastada, kes mängib sokku, siis tavaliselt sokk kastis saba veepange ja pritsis uudishimulikke veega.
Tänutäheks oli pererahaval komme karjaseid ja sokkusid kostitada koduõlle, õunte ja muu paremaga.

Foto: FB Imavere Rahvamaja 22.11.2020
Soku kirjeldus: Postimees, Näärisokk, 1944

Samal teemal:

Ideid kadripäevaks