Kiikumine

Lõuna-Eestis algas kiikumine kevadpühade aegu ( s. t. lihavõtte ehk munadepuha aegu).

Vahendid:

Kiige

Kuidas mängida:

Vahendid: Kiige

Folkloristid teavad, et:
Kiikumine on paljude rahvaste põlisemaid lõbustusi, mida on nauditud aastatuhandeid.
Kiikunud on igas eas inimesed, kiigutud on üksinda või mitmekesi.

AJALUGU:
Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. Kiiguti lihtsamatel kiikedel.
Lõuna-Eestis oli kombeks suurel Neljapäeval või hiljemalt Vaiksel Laupäeval valmistada kiik, et siis pühapäeval, munadepühal alustada kiikumist.
Kui ilm juhtus külm olema, siis riputati kiik rehealuse talapalkide või parte külge.

Põhja-Eestis harrastati ülestõusmispühadel lauahüppamist: keskelt kiigena toetuspunktile asetatud laua mõlemasse otsa seisti ning püüti kordamööda nõnda õhku hüpata, et õnnestuks tagasi lauaotsale maanduda.
Põhja-Eestis algas nn päris kiikumise periood hiljem, suvistepühal ja kiikumiseks olid suured külakiiged.

Kiikumisel oli varem maagiline tähendus ja seetõttu ka kindel algus ja lõpp. Kuna algus sattus olulisele kriitilisele päevale, siis tähendas see ühtaegu tervise, elujõu ja õnne loomist endale ja karjale.
Kiige püstitamine oli noormeeste ülesanne, 19. sajandil toodi selle tasuks toodi neile sibulakoortega, kaselehtedega või madaraga värvitud mune.

Kiikumine oli erakordselt oluline noorte lõbustus, mille juurde kuulusid laulmine, mängud, jõukatsumine, tantsud.

 

Algallikad:
- Rahvakalendri kursus "AIT, AIT AIT - URVA SULLÕ MUNA MULLÕ - Kevadpühade kombestik " - Eesti Rahvapärimuse kool.
- Folklore.ee

Osavõtjate arv: olenevalt kiige suurusest

    Sobilik vanustele:
  • Beebi 0-1 a.
  • Maimik 1-3 a.
  • Mudilane 3-5 a.
  • Koolieelik 5-6 a.
  • 1.kooliaste 1-3 klass
  • 2.kooliaste 4-6 klass
  • 3.kooliaste 7-9 klass
  • Gümnaasium
  • Täiskasvanu
Last modified on Friday, 01 April 2016