Suverohelusse vägisi
värvilaike trügib,
uduhommikuis võib aimata -
on lähenemas sügis.
Mu süda sel aastal
teda väga on ootamas.
Tahan näha teda üleilma
oma kirjut vaipa maha laotamas.
Enne vahtravärvilist aega
veel kukerpuu ehib mu aeda.
Enne kasekuldset kuuda
sookure hõik mind ärksaks muudab.
Mind muudab,
mind toetab,
mind hoiab.
Sügiskirevuse ootuses
minu ärganud meeli toidab.
