Keila-Joa pargi vaatamisväärsused järgmises järjekorras: Keila juga, hüdroelektrijaam, mõisa parkmets, Keila-Joa mõis ja sillad.
Marsuut kokkuvõtlikult:
- Alustasime vasakul kaldal asuvast RMK parklast
(turismihooajal on siin tasuline parkimine) - läbi parkmetsa jõudsime joani
- laskusime treppidest alla parkmetsa aasale
- suundusime mööda vasakut jõekallast kiigesillani
- sillast üle paremale kaldale
- pöörasime paremale lossi suunas
- möödusime lossist - loss on ümbritsetud 2m kõrguse sepistatud aiaga
(Lossi ees on autotee.) - autoteed pidi järgmise ristmikuni, kust saab pöörata töölistemaja juurde
- töölistemaja juurest üle kanali jalgteed pidi sildadeni
- üle sildade tagasi vasakule kaldale
- jõeorust üles parkmetsa
- läbi parkmetsa tagasi RMK autoparklasse
RMK parklasse ja sealt parkmetsa:
Tasub teada, et turismihooajal on parkimine tasuline.
Keila-Joa park
Siseneme parki mööda jõe vasakul kaldal olevat rada.
Keila-Joa pargi telgjooneks on Keila jõgi. Pimedal ajal on pargis valgustatud juga ja rippsillad, samuti vaatealad ja teed. Talvel on pargiteed hooldatud parklast kuni joa vaatealani.
Pargi pärliks on olenemata aastaajast imetlusväärne Keila juga.
Tasub tähele panna, et tegemist on joastikuga, sest põhiastangust ülesvoolu on jõel umbes 200 m ulatuses veel kaks madalamat paeastangut.
Jõe vasakult kaldalt avaneb hea vaade üle jõe asuvale renoveeritud Keila-Joa hüdrolektrijaamale, mis algselt oli mõisa vesiveski ja oli osa hooneterikkast mõisaansamblist.
Sealt samast paistab kätte ka hüdrolektrijaama kõrval asuv mõisa köök, ehitusaasta 1801, nüüdne kultuurimäletis. Endine köök on 1-korruseline laast- viilkatusega krohvitud kivihoone. Endise köögi kõige tähelepanuväärsemaks osaks on neogooti stiilis kujunduselemendid.
Pane tähele, et maja otsas asub väike haritorn, mis jätab hoonest ekslikult kiriku mulje.
Kõndides mõned sammud edasi avaneb juba vaade Keila-Joa lossile, mis on üks uhkemaid renoveeritud neo-gootikast inspireeritud mõisahooneid. Keila-Joa mõis rajati arvatavasti 17. sajandi alguses.
Tänaseks on Keila-Joa Schloss Fallils kaunis butiikhotell, hubane restoran, muuseum, näitusesaal ja veinikelder. Keila-Joa lossis korraldatakse ka palju erinevaid näitusi, kontserte, seminare, seltskonna- ja privaatüritusi.
Rada lookleb jõe vasakul kaldal, näidates meile pargi imelist maastikku - mets vaheldub lagedate aladega ja pinnamoodki on vahelduv oma järskude teetõusude ja treppidega.
Kirjanduse andmetel võib pargist leida üle 80 võõr- ja kodumaise puu- ning põõsaliigi.
Aegade jooksul on parki mitu korda rekonstrueeritud.
Parki on paigaldatud infoalused, mis tutvustavad pargi loodusobjekte ja ajalugu.
Pargist leiad ka istepingid, kus jalga puhata ja loodust nautida.
Meie kõndisime mere poole mööda jõe vasakut kallast kuni Keila-Joa kiigesillani (ka Lvovi sild), mis asub Keila-Joa rippsillast umbes kilomeeter mere pool.
Kas Sa tead ka, et kunagine mõisaomanik lasi ehitada silla, mis oli ilma ühegi vahetoeta, kuid pole ka rippsild. Uuest sillast üle minnes hakkas sild kiikuma, nii hakati silda kutsuma kiigesillaks.
Jalutasime üle kiigesilla, mis enam ei kiigu ja paremal kaldal kulgev rada viis meid lossi ümbritseva sepistatud aiani. Tasub teada, et avatud on vaid peavärav ja vaid neile, kes on eelnevalt lunastanud sissepääsuõiguse.
Rippsillani jõudmiseks tuleb esmalt kõndida mõnisada meetrit mööda autoteed, et siis keerata Posti tänavale, mis viib endise töölistemajani, mille ees asub juba hüdrolektrijaama 100-meetrine kanal koos jalakäijate sildadega.
Kanalisildadelt paistavad ka juba rippsillad ja imeline vaade rekonstrueeritud vastaskaldale, kus asub vaateplatvorm vaatega Keila-Joale :-)
Keila-Joa kaks rippsilda on pruutpaaride lemmikud. Pruutpaaridel on kombeks oma õnne märgiks lukustada tabalukk ja heita luku võti jõevoolu. Varem kinnitati lukk pikema silla külge . Pärast viimast rekontrueerimist disainiti 2 silla vahelisele saarekesele pruutpaaride jaoks skulptuur, kuhu pruutpaarid saavad oma lukud kinnitada. Vanad lukud eemaldati sillalt ja need on nüüd osaks uuest skulptuurist.
Keila-Joa mõisapargi üks rippsildadest on ajastule omane pargi väikevorm ja see kuulub muinsuskaitse alla.
Jõeorus asuvalt rippsillalt viib uus uhke 2 osaline trepp ülesse parkmetsa - üks trepp suunab Sind RMK parklasse (kust me oma rännakut alustasime) ja teie suunab vasakut jõekallast pidi parkmetsa ( kus me juba käisime).
Lisaks: RMK hallata on jõe vasakpoolne pargiala suurusega 34,2 hektarit, millest on metsaga kaetud 27,9 hektarit
Algallikad:
- Kultuurimälestiste register: Keila-Joa mõisa park, 19. saj
- Kultuurimälestiste register: Keila-Joa mõisa rippsild, 19. saj.
- Kultuurimälestiste register: Keila-Joa mõisa köök, 1801. a.
- Kultuurimälestiste register: Keila-Joa mõisa vesiveski, 1831-33. a.
- Ärileht.ee 9.05.2006 Keila-Joa hüdroelektrijaam on tänasest taas avatud
- Vikipeedia: Keila-Joa mõis, hüdrolektrijaam ja mõisaköök
- Fotod erakogust