Presidendi marss

"Pidulik marss" kehtestati riigivanema tervitusmarsiks 27. jaanuaril 1923 ja muusikapalaga antakse märku Eesti Vabariigi presidendi saabumisest.

Presidendi marsi saamise lugu:

Kui Eesti Vabariik oli välja kuulutatud ja olid olemas juba esimesed riiklikud sümbolid, siis mõeldi ka sellele, et vajatakse riiklikut sümboolikat muusika keeles - näiteks marsina.

Kuulutati välja konkurss, mille võitis noor ja tundmatu Estonia teatri viiuldaja Eero Liives (endise nimega Johannes Eduard Liinev) muusikapalaga "Pidulik marss".
Paljud heliloojad olid solvunud, et ilma Peterburi Konservatooriumi diplomita noor võitis konkursi ja seepärast isegi süüdistati plagiaadis.
Liives kirjutas hiljemgi marsse, kuid tuntuimaks jäi ikkagi "Pidulik marss".

Presidendi marss:

"Pidulik marss" kehtestati riigivanema tervitusmarsiks 27. jaanuaril 1923 ja on tuntud nüüd nime all "Presidendi marss".
Marssi kasutatakse Eesti Vabariigi saabumise tunnusmuusikana.

Eesti vabariigi presidendid läbi aegade:

Eesti Vabariigi president on Eesti Vabariigi riigipea.
Vaata lühikokuvõtet Eesti Vabariigi presidentidest!

Algallikad:

 

Tasub teada:

  • Marss on ühtlases käigusammutempos muusikapala
  • taktimõõt 2/4 või 4/4
  • iseloomulik esimese taktiosa rõhutamine
  • tempo oleneb sellest, missugune on marsi iseloom : pidulik, kurb, suursugune jne.

Algallikas: Muusikaõpetus 3. klass Õismäe Gümnaasium Silvi Krebs 2011/2012

Rate this item
(0 votes)