Kiik

Ennevanasti ehitati Lõuna-eestis kiiged valmis lihavõttepühadeks. Põhja-Eestis jälle suvistepühadeks.
Vaata lihtsa kiige valmistamise videoõpetust!

Tasub teada

Kiikumisaeg:

Lõuna-Eestis algas kiikumine varem ja piirdus ainult lihavõtteajaga.
Kiiged ehitati pühadeks valmis, kiikumine algas esimesel lihavõttepühal.
Kiige tegemine jäi harilikult vaikse nädala neljapäevale või laupäevale. Mõnikord on seda tehtud ka suurel reedel, mil küll igasugune müra tegemine oli keelatud.

Nii lühikese kiikumisaja puhul on mõistetav ka kiikede kerge konstruktsioon.
Lõuna-Eestis ehitati küla kohta paar kergemat kiike, millelt pühade möödumisel võeti nöörid maha, et lapsed ei saaks seal endale viga teha.

Põhja-Eestis algas kiigeaeg hiljem ja kestis kauem.
Kiiged seati korda suvistepühadeks ja kiiguti jaanipäevani.
Suvistepühad võivad langeda ajavahemikku 10. maist 14. juunini.
Kiikumise alguse tõttu on suvistepühi rahvapäraselt ka kiigupühadeks nimetatud.
Põhja-Eestile on iseloomulikud suured külakiiged, mis suudavad kanda ligemale paarikümmend inimest.

Kiikumisaeg muutus vabamaks juba 20. sajandi alguses, Esimese maailmasõja järel saabunud muutustega külaühiskonnas. Sellest ajast muutus kiikumine noorte üldiseks meelelahutuseks. Hilisemal ajal on tegelik kiikumisaeg pikenenud kogu Eestis, paiguti koguni sügiseni (kartulivõtuni).

Kiikede püstitamine:

Kiiged püstitati kooskäimiskohale: vainule, aasale, külakoplisse, metsaservale, mäekünkale vms käidavasse kohta. Eelistati looduslikult kauneid kõrgemaid paiku, kust avanes avar vaade kogu ümbruskonnale, sageli veekogule. Soosituimad olid külast veidi eemal asuvad paigad, sest siis ei seganud kiigeliste kooskäimised vanemate inimeste igapäevaelu ega öist und.
Kiige kõrvale, rahvakeeles kiige alla rajati tantsuplats ja uuemal ajal jäeti ka ruumi jaanitule tegemiseks.
Kiigeplatsid kaunistati pühade puhul noorte kaskedega.

Algallikas folklore.ee

Last modified on Sunday, 24 March 2019